reede, 14. august 2009

Pärnu kalanduspiirkonna arengustrateegia on valmis

Reporter Tõnu Kann Pärnu Postimees 07.08.09. Pärnu lahe kalanduskogu kodeleht: kalanduskogu.ee
Postitas kell
Labels:

1 kommentaar:

  1. riksel14. august 2009, kell 15:15

    Esta Tamm: Pärnu kalanduspiirkonna arengustrateegia on valmis

    MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu asutati 19. mail 2008. aastal, hõlmates praegu 165 liiget – nii füüsilisest isikust ettevõtjaid, Pärnu kalanduspiikonnas tegutsevaid ettevõtteid, kolmandat sektorit kui Pärnumaa rannaalade omavalitsusi.

    Pärnumaa kalanduspiirkonda kuuluvaks loetakse Sindi linn, Häädemeeste, Tahkuranna, Paikuse, Audru, Tõstamaa, Varbla ning Kihnu vald. Peale Paikuse, Sindi ja Varbla valla on kõik astunud Liivi lahe kalanduskogu liikmeks.

    Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm, milleks oli vaja asutada Liivi lahe kalanduskogu?

    Eestis on kaheksa kalanduspiirkonda, Pärnumaa neist rannakalurite poolest arvukaim. Põhikirja järgi on meie ülesanne rannakülade taastamisele ja säilitamisele kaasaaitamine, rannakalurite ühistegevuse ergutamine. Esimene suurem töö oli tegevuspiirkonna ühtse arengustrateegia ja tegevuskava väljatöötamine.

    Arengustrateegia, mille koostamisel kasutati OÜ Bonviel abi, on juba läbinud vajaliku ekspertiisi. See on nüüd valmis. Just praegu täiendame teksti ettepanekutega, et esitada arengustrateegia ühenduse juhatusele kinnitamiseks.

    Laiem avalikkus saab arengustrateegiat lugeda sügisel, kui dokument on juhatuses heaks kiidetud ja ühenduse kodulehele üles pandud. Kas võite öelda, mis teid selle koostamise käigus kõige enam üllatas? Kas selgus miski, mida arvasite varem teisiti olevat?

    Kuigi ma olen kogu Eesti sadamates arendustööd teinud ja oman küllaltki head ülevaadet, ehmatas mind see, kui halvas seisus on Pärnumaa väikesed kalasadamad tegelikult. Ma tean, et Pärnumaa madala mereranna tõttu tuleb neid sadamaid igal aastal puhastada, et kalapaadid merele pääseksid, ning ma uskusin eest leidvat just süvendamise mure, aga see, et väikesadamate kaid nii kehvad on, oli mulle üllatus.

    Enamikus Pärnumaa sadamates pole 40-50 aastat tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Tööd, mida kalamehed ise on teinud, on ikkagi niivõrd väikesemahulised, et need ei kata kaugeltki seda tööde mahtu, mis sadamates lähiaastatel teha tuleb.

    Samal ajal oli meeldiv, kui aktiivselt kalurid meie mõtetega kaasa tulid. Me korraldasime sadamates infopäevi, kus selgitasime koos kaluritega välja sadamate suuremad puudused, töötasime nii-öelda rohujuure tasemel, et koostada elulähedane Pärnumaa kalanduspiirkonna ühtne arengustrateegia. Hiljem analüüsisime andmeid ja igal etapil oli meil kaluritega tihe koostöö, ehkki ma tean, kui vähe aega on rannakaluritel püügihooajal muudeks asjadeks.

    Võimalik, et just see, et me sõitsime kalurite juurde koju, mitte ei kutsunud neid linna foorumitele, aitas kalurite aktiivsusele kaasa, sest minu kogumus näitab küll, et inimesed on endale tuttavas keskkonnas avatumad ja oskavad oma muresid ning eesmärke selgemini väljendada.

    Arengustrateegia koostamiseks sai kalanduskogu läinud aasta novembris PRIA kaudu Euroopa Liidu kalanduspiirkondade säästva arengu meetme raames 1 273 600 krooni.

    Kas kalanduskogu polegi loodud selleks, et oleks pädevaid inimesi, kes europrojekte oskavad kirjutada ja selle kaudu piirkonna arenguks raha saada?

    Osaliselt on see nii, kuid me ei ole koos siiski projektide kirjutamise eesmärgil. Pigem pakub kalanduskogu koolitusi ja nõustamist, kuidas edukalt asju ajada ja projekte kirjutada. Arengustrateegia ja sellele järgnev tegevuskava koostamine on alles esimesed sammud, millele toetudes saavad sadamad ja kalurid juba ise rahataotlusi esitama hakata. Meie eesmärk on säilitada rannaküla elu ja rannakalandus kui elulaad.

    Eraldi on veel rannakala turustamise küsimused, loodame võtta eeskuju Saksamaalt, nii et kalapüük muutuks meiegi rannakalureile senisest tulusamaks.

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)